Marist
Mari Kalkun (s. 1986) on Võrumaa juurtega muusik, laulja ja looja, kelle muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta käsitseb erinevaid pille – kandleid, akordioni, kitarri ja klaverit –, ent eeskätt tunneb Mari ära tema vägeva hääle järgi. Tema soolokontserdid on ehedad ja isiklikud, peegeldades aastaaegade rütme, lugusid praegusest hetkest ja kutsudes kaasa ümisema.…
Viimati ilmunud
Mari Kalkun valiti Aasta Muusikuks 2020
Mari Kalkun on esimene maailmamuusikust artist, kes selle Eesti Rahvusringhäälingu poolt antava tunnustuse pälvib.
See on pärimuse tõlgendus uue nurga alt, mis on teatud mõttes läbinud Béla Bartóki ja John Cage’i. Mari Kalkuni puhul ei avalda muljet mitte ainult tema loominguline energia, vaid ka ta hääl, mis ulatub emalikust sügavusest metsahaldjate kõrgusteni.
Pandeemialaine üheks parimaks näiteks on Mari Kalkun uus kogumik laule nimega „Õunaaia album”. Mari Kalkuni jaoks ei ole minimalistlik helipilt kunagi olnud takistuseks. Vastupidi, album on varasematest plaatidest veelgi intiimsem ning eesti- ja võrokeelsed laulusõnad vaatavad sügavale inimese ja looduse vahelisse suhtesse.
Kalkuni laul on tema loomingu süda - rõõm vaheldumas itkuga, kuid laulmine on alati loomulik, tasakaalukas ja meloodiline. Tema poeetilisus on tõlkimatagi ilmne. Maagiline looming.
Mari Kalkun loob spontaanselt traditsioonipõhist omailma nii sõnas kui helis ja hoiab, et see ei muutuks pealetükkivaks, vaid jääks avatuks ja muretuks. Tundub, et see võib olla põhjus, miks ta võetakse kergelt omaks teisteski kultuurides. Näiteks kontsertidel Jaapanis või Edinburghis.
Maril on lugusid, mida võibki toimelt võrrelda loitsudega: need võivad rahustada, ergutada, tantsitada ja ravida. Seda kõike suutsid ja tegid lauluga ka me kunagised esivanemad.
Mari Kalkuni uus album on ühtaegu nii õrnake kui ka tugev tükk, kannab oma seljas nii kogu planeeti Maa kui ka universumi raskust ja üht käbikest Võru hilissuvisest metsast kuuse otsast oma seelikutaskus.
