Music: Mari Kalkun, rahvalaul
Lyrics: Artur Alliksaare
Translation: Lauri Sommer
Loomine ei lõpe kunagi.
Iga virgumine on läitumine.
Tühjunud kaevud täituvad jälle.
Kujutelmade laaned ei kõrbe iialgi kõrbeks.
Creation never stops.
Every awakening is lightening up.
Empty wells fill up again.
Forests of imagination will never dry to desert.
Kui hommik käes ja laotab oma valge
üle katuste, üle orgude,
olen mina asund ammu juba teele,
lähemale lahtisele veele.
Pannud valmis ülikonna, viksind saapad,
vaadand vaikusse ja pakkind ajalehed,
Kaasteelised, kas panite mul kaasa,
mis mul vaja on, mis seal vaja on?
Mõni hõberaha värava pääl anniks,
saunaviht ja seep, kaasa tehtud kindad.
Hundijalavett piserdamaks haavu,
pisut tubakat, maisest ilmast.
Kas te saatsite mind lauludega teele?
Et ma kannaks neid üle aegade…
When morning comes ans spreads it’s light
over the roofs and valleys,
I am already on my way
towards the open water.
Having prepared the suit, polished the boots
looked into silence and packed newspapers.
Fellow travellers, did you provide me
with what´s needed – what is needed there?
Some silver coin as an offering on the gate,
sauna whisk, soap, burial mittens,
vodka to heal the wounds,
some tobacco from this earthly world.
Did You send me away with songs?
So that I could carry them to the other side…
Kui Saq satat, Vihmakõnõ,
ikõs’ õkva kui Luuja silmäkõnõ.
Saq uhat minnu siist ja väläst
nink päästät kygõ tähtsämpäst näläst.
When you fall sweet rain,
it feels like God’s eyes are in tears.
You flush me from inside and outside
And save from most important hunger.
Music: rahvalaul, Mari Kalkun
Lyrics: Urmas Kalla
Translation: Lauri Sommer
Undsõn ilman lätsi ma
undsõn ilman ma lätsi kõndma
kõndma käümä niidü pääl.
Mis mina näie, kuuli sääl?
Näie no kuuli olõvat mu
pruuti varrahummogul.
Terehti sõs hummogut,
no tere tulõmast, mu pruudikõnõ,
kiä mu kaala arvolin.
Naardõn ta mul vasta tull,
terehten mul kätt ta anni:
“Tere süäme sõbrakõn.”
Undsõn ilman udsu all,
tõnõtõist sääl kätte saimi,
undsõn ilman udsu all.
Under the foggy weather
I went out a-walking
on the meadow.
What did I hear there?
Heard and saw
my bride on early morning.
I bid her good morning:
“Welcome my bride,
who’s my dearie.“
She came to meet me smiling,
And gave her welcoming hand:
“Howdy, my heart’s dear friend“
On the foggy weather
under the mist
we got together
on the foggy weather
under the mist.
Sulata mind, lõhnama sulata,
kurerehaõite hinge.
Sest siin maailm ei ulata,
tegema oma ringe.
Puhu mind, lainena puhu,
tasa üle metsajärve.
Sest siin meri ei uhu
rannale vikerkaarevärve.
Poegi mind, kivina poegi,
vana sanna trepi alla.
sest siin enam ei loegi,
et vihm vett ei kalla.
Melt me, melt me to smell,
into the soul of geranium,
as here the world will be too far,
to make its circles.
Blow me, blow me as a wave,
quietly over the forestlake.
As here the sea won’t reach,
to bring the rainbow colors to the beach.
Calve me, calve me as a stone,
under the old sauna,
as here it won’t matter,
when the rain doesn’t pour its water.
Tuulõ käen kõik ettepoolõ kallus,
sjoo om hirm ja sjoo om pallus.
Viil ei tulõ surm,
viil om mu rinna sisen vallus.
Tuul oh tuul,
kas olõt sina Otsija hääl?
Tuulõ käen mi ettepoolõ kallu
nigu saar vai kõiv vai lepp,
tatrik, rügä, niidühain.
As wind blows all bends forth.
It’s fear and it’s prayer.
Death isn’t here yet,
I still feel pain in my breast.
Wind o wind,
are You the voice of the Seeker calling out in wilderness?
We bend forth as wind blows
like ash or birch or alder,
buckwheat, rye, meadow hay.
Music: Mari Kalkun
Lyrics: Marie Heiberg
Translation: Lauri Sommer
Kui sõuaksid tumedast kaugusest valguse vaimud –
nii metsa sees sahiseb kevade salalik tuul,
ja ootel ja lootel on hingedes imede aimud
ning kotkana kõrguses lehvitab lõpmata luul.
Ma istun all metsas ja kuulatan mändide müha,
mis kaugeneb, ligineb, kaugeneb lõpmata lool,
ja rinnas on tundmus, nii imelik, värisev, püha,
kui läheneks võimukas kohisev lainete vool.
Ja laulda ma tahaks, sest kevade suuruse tundest
ja laulda sest vägevast tumedast mühinast sääl.
Kuid sõnad mul surutud südames varjude sundest
ja magusast raskusest lämmastund hõiskuse hääl.
It feels as the spirits of light are rowing from the dark distance –
so the sly spring wind rustles in the forest,
and waitful and hopeful in souls are the auguries of miracles
and endless mirage flies in heights like an eagle.
I sit down in the forest listening sough of pines,
what comes and goes in it´s endless story,
and my breast is filled with sentiment so strange, shivering and holy,
as powerful as current of roaring waves coming closer.
And I´d want to sing about this feeling of grandeur of spring
and sing about this powerful dark sough over there.
But words in my heart are repressed by shadows
and sweet burden has suffocated the jubilation.
Music: Mari Kalkun
Lyrics: Tove Jansson
Translation: Lauri Sommer
Ma küsin mis on õnn?
Õhturahu, üks käepigistus,
ja rohkem pole vaja.
Kui vaid purjetada välja roostikust ja mudast
merd austada suurt ja vaba
suurt ja vaba!
Ah mis küll on elu, vaid unenägu see
ürgvõimas kummaline tee.
Ma tunnen õrnust nähes eksirada
kuid ma ei tea, mis mul on teha vaja.
Maailma mitmekülgsus rõhub nagu müür
ma igatsen, et käpa all mul oleks -
oleks kindel tüür!
I ask: what’s happiness?
Still of the evening, one handshake
and no need for more,
only to sail out from the canebrake
worshipping wide and free sea,
wide and free!
O what is life, it’s but a dream,
primeval awesome and strange path.
I feel gentleness
while looking at stray path,
but I don’t know what I have to do.
Many-sidedness of world
weighs me down, like wall,
I long to have steady helm
under my paw!
Vilu öö on kui ma uinun,
kaste langeb üle jalge.
Kui ma puudutusest ärkan
on mu ümber soe ja valge.
It’s chilly night when I fall asleep,
dew falls over my feet.
When touch awakens me,
it’s broad daylight and I’m warm.
Music: Mari Kalkun
Lyrics: Andreas Kalkun
Translation: Lauri Sommer
Tulõq tulõq rassõ uni
sa makõ pilt mu kooluunõst
ohtjaq häitsiväq nii myni
ar hindä kalli vere unõht
timä kura käsi pää all
ja õigõ käsi hoitsõ minno
trampkõq taivadsõq mu pääl ja
no pruumkõq purust lahku ihho
lõhnas säng ku ohtjahäitsmeq
ma olli sino koolnuq veli
lõigas sängü lihha väits mi
no vaihõlt nõsõq nõsõq veli.
Come o heavy sleep
you sweet image of my death slumber
thistles are in bloom and someone
forgot his dear blood
his left hand is under my head
and right hand embraced me
saints, trample on my body and
try to break my bones
bed smelled like a thistle blossoms
I was Your dead brother,
knife from betwixt us cut to the bed’s surface
rise o rise brother
